Lihtsustatud võrgustik - sissejuhatus protokollidesse

Transmission Control Protocol/Internet Protocol (TCP/IP) omadused
See protokoll on standardne ja sertifitseeritud võrguprotokoll
Enamik kaasaegsete võrkude ja suuremate võrkude operatsioonisüsteeme toetab TCP/IP -d.
See on ka Interneti ja e-posti kasutamise põhikomponent
Suhtlusprotsess (TCP/IP) on klassifitseeritud nelja kihti ja iga kiht neist
Teete konkreetset tööd.

Protokolli kihid (TCP/IP)
TCP/IP -kihid

1- RAKENDUSKIHT

((HTTP, FTP))

2-kihiline transport (TRANSPORT LAYER)

((TCP, UDP))

3- INTERNETI KIHT

((IP, ICMP, IGMP, ARP))

4- NETWORK INTERFACE LAYER

((Pangaautomaat, ETHERNET))

Lihtsustatud selgitus eraldi:

1- RAKENDUSKIHT

Tarkvarakiht asub TCP/IP protokollikomplekti kõrgeimal tasemel
See sisaldab kõiki rakendusi ja utiliite, mis võimaldavad võrgule juurdepääsu.
Selle kihi protokollid täidavad kasutajainfo lähtestamise ja vahetamise funktsiooni
Näited protokollidest on järgmised:

A- hüperteksti edastusprotokoll

ja selle lühend (HTTP).
HTTP -protokolli kasutatakse veebisaitidest ja Interneti -lehtedest koosnevate failide, näiteks HTML -lehtede edastamiseks.

b- Failiedastusprotokoll

lühend (FTP)
Seda kasutatakse failide edastamiseks võrgu kaudu.

2-kihiline transport (TRANSPORT LAYER)

See kiht annab võimaluse taotleda ja tagada side (üksteisega ühendatud seadmete vahel).
Tema näidete hulgas:

A- ülekande juhtimise protokoll

lühend (TCP)

See on protokoll, mis kontrollib saatja saabumist
See on ühenduspõhine tüüp ja peab enne andmete saatmist arvutite vahel looma seansi.
Samuti tagab see, et andmed võetakse vastu õiges järjekorras ja vormis, kuna see eeldab sihtkoha (kinnituse) teatist.
Kui andmed ei jõua kohale, saadab TCP need uuesti ja kui need on vastu võetud, võtab ta (kinnituse) sertifikaadi ja täidab
Saatke järgmine partii ja nii edasi ....

B- kasutaja datagrammi protokoll

lühend (UDP)

See protokoll on Noconnection-põhist tüüpi
([ühendused]) tähendab:
Ebausaldusväärne ühendus
- Ei loo ühenduse ajal arvutite vahel seanssi
See ei garanteeri, et andmed võetakse vastu nii, nagu need saadeti

Lühidalt, see on TCP vastand.
Sellel protokollil on aga eeliseid, mis muudavad selle kasutamise mõnel juhul soovitavaks
Nagu avalike grupiandmete saatmisel
Või kui kiirust on vaja. (Aga see on kiirus ilma edastamise täpsuseta!)
Seda kasutatakse multimeedia, näiteks heli, video edastamiseks
Sest see on meedia, mis ei vaja juurdepääsu täpsust.
See on ka väga tõhus ja kiire jõudlusega

Üks peamisi põhjuseid, mis viisid UDP protokolli loomiseni
Selle protokolli kaudu edastamine nõuab vaid väikest koormust ja aega
(Kuna UDP paketid - UDP Datagram ei sisalda kõiki edastuse jälgimiseks TCP protokolliga mainitud andmeid.
Sellest kõigest võime järeldada, miks seda nimetatakse autentimata suhtluseks.

3- INTERNETI KIHT

See kiht vastutab pakettide pakkimise eest andmeühikutesse (pakend).
Marsruutimine ja adresseerimine

See kiht sisaldab nelja põhiprotokolli:

A- Interneti -protokoll -IP

b- Aadresside lahendamise protokoll -ARP

C- Interneti-juhtimissõnumite protokoll (ICMP)

D- Interneti -grupi haldusprotokoll - IGMP

Selgitame iga protokolli lihtsal viisil:

A- Interneti -protokoll -IP

See on üks olulisemaid protokolle, kuna on olemas aadressielement, mida kasutatakse igale võrgus olevale arvutile oma numbri andmiseks
Seda nimetatakse IP -aadressiks ja see on ainulaadne aadress, millel pole võrgupiirkonnas sarnasust
IP -d iseloomustab:

Marsruutimine
Pakendamine

Marsruutimine kontrollib pakendil olevat aadressi ja annab sellele loa üle võrgu rändamiseks.
Sellel loal on kindel periood (TIME to LIVE). Kui see ajavahemik saab läbi, sulab see pakett ja ei põhjusta enam võrgus ummikuid.

Pakendamine
Seda kasutatakse teatud tüüpi võrkude, nagu Token Ring ja Ethernet, sünteesimiseks
Märgi sarnasuse tõttu signaalide edastamise võimekusega tuleb see jagada ja seejärel uuesti kokku panna.

b- Aadresside lahendamise protokoll -ARP

Vastutab IP -aadressi määramise ja sihtkoha leidmise eest, kasutades sihtkoha võrgus olevat MAC -aadressi
Kui IP saab taotluse arvutiga ühenduse loomiseks, läheb see kohe ARP -teenusesse ja küsib selle aadressi asukohta võrgus.
Seejärel otsib ARP -protokoll oma mälust aadressi ja kui see leiab, annab see aadressi täpse kaardi
Kui arvuti on kaugel (kaugvõrgus), suunab ARP IP marsruuteri laineaadressile.
Seejärel edastab see ruuter ARP -le taotluse leida IP -numbri MAC -aadress.

4- NETWORK INTERFACE LAYER

Vastutab saadetavate andmete paigutamise eest võrgu keskele (NETWORK MEDIUM)
Ja saades selle vastuvõtvalt poolelt Sihtkoht
See sisaldab kõiki seadmeid ja ühendusi võrgu seadmete ühendamiseks, näiteks:
Juhtmed, pistikud, võrgukaardid.
See sisaldab protokolle, mis määravad, kuidas võrku andmeid saata, näiteks:
-ATM
-Ethernet
-Võetud sõrmus

((Sadama aadressid))

Pärast tarkvara (TCP/IP kihtide) õppimist
Iga võrgus olev seade võib sisaldada rohkem kui ühte programmi (rakendust).
Ühendatud ühe või mitme muu programmiga ja samaaegselt paljude teiste seadmetega.
Selleks, et TCP/IP saaks eristada ühte ja teist programmi, peab ta kasutama niinimetatud pordi.

Lühike teave sadama kohta
See on number, mis tuvastab või tuvastab võrgus oleva programmi.
Ja see on määratletud TCP -s või UDP -s
Pordile määratud numbrite väärtus on vahemikus 0 (null) kuni 65535
Samuti on mitmeid porte, mis on reserveeritud kasutamiseks tuntud programmidele või rakendustele, näiteks:
FTP -rakendused Andmeedastusprotokoll, mis kasutab porti 20 või 21
HTTP -rakendused, kus kasutatakse pordi 80.